Käisime klassiga vabaõhumuuseumis. Nägime igasuguseid talusid, asju ja tegime töid (näiteks tegime võid ja pesime pesu). Saime teada, et talu juurde kuuluvad hooned on saun, suveköök, sepikoda, ait, aedik ja rehemaja.
Oliver ja Kermo
Saime vabaõhumuuseumis veel teada, kuidas elati talus sügisel.
Vanasti olid peale talu veel ait, aedik, sepikoda, saun, rehemaja ning suveköök. Seal tehti palju tööd, näiteks pesti pesu. See käis nii, et oli puust pesukurikas ja sellega löödi pesu. See oli tavaliselt naiste töö. Siis oli meeste kord. Nad saagisid puid kahemehe saega, et teised saaksid süüa teha. Siis oli veel kõrts, kus mehed õlut jõid ja tegid nalja. Sepikojas tehti rauast asju. Neid oli väga vaja. Seal olid ka lapsed. Nemad pidid ka tööd tegema. Neil ei olnud elu nagu lill. Nemad ei saanud ju arvutiga mängida ja kommi ka ei saanud. Nad tegid peaaegu iga päev leiba. Hobused tegid ka tööd. Saunamaja vahedes oli aga sammal. Kootidega peksti nisu kõrsi. Sigadele ja muudele loomadele hakiti toit puruks hakkijaga. Jah, nii see oli. Sead sõid ju peaaegu kõike. Hobustele anti porgandit ka ja sead sõid tammetõrusid.
Karoliine
Rehemaja juures peksti vilja, siis viidi viljaterad veskisse ja tehti jahuks. Jahust tehti leiba. Sepikojas tehti ahjuroope ja hobuseraudu. Aedikus olid loomad. Suveköögis soolati seeni ja pandi kivi peale. Õunad peideti heina sisse. Talvel magas terve pere rehetoas. Ukse vahele topiti villa, et talvel külm ei oleks ja aknad olid ka väikesed. Vahepeal käisid mehed kõrtsis õlut joomas ja kodus tehti ka õlut. Pulle ja hobuseid kasvatasid mehed ja muid loomi kasvatasid naised. Vilja tuulati selle pärast, et kergemad kõrred ära lendaksid ja raskemad terad alles jääksid. Siis tehti kõrtest madratseid ja ülejäänutest sai loomadele põhk. Kui toitu polnud, siis tapeti siga ära ja liha söödi ära ja siis sai kõht täis. Laudas olid lehmad, kus neid hoiti ja hobused olid tallis ja hommikul viidi loomad karja rohtu sööma ja õhtul toodi loomad lauta tagasi.
Egert
