7.12.11
18.11.11
Isadepäeva matkatund
Millised 3 asja sina matkale kaasa võtaksid?
Kas lageda taeva all saab talvel ööbida?
Millises magamiskotis talvel õues magades külm ei hakka?
Miks karu inimest kohates tihti tagakäppadele tõuseb?
Kuidas teha nöörist nii tugevat sõlme, et seda saab käeraudadena kasutada?
Mida teha siis, kui sa metsas ära eksid?
KÕIKE seda ja palju muud kuulsime Jonna isalt. Aitäh!!!
Isadepäeva keemiatund
Marcuse onu tuli meile isadepäeva tundi andma. Ta rääkis meile keemiast. Keemikutel peavad prillid ees olema, et nende silmad ei saaks viga, kui midagi peaks plahvatama. Neil peab olema ka kittel seljas, et nende riideid kaitsta.
Nägime, mis juhtub, kui panna vee sisse süsihappegaasist tehtud jääd: jääst hakkab tulema mulle, mis muutuvad külmaks auruks.
Ta näitas meile vedelat lämmastikku, mis aurustus kohe, kui see maha valati.
Siin toimus PAUK!!! Marcuse onu pani kunstjääd veepudelisse ja keeras korgi kinni. Kuna süsihappegaas ei pääsenud pudelist enam välja, siis tegi gaas pudeli katki.
Siin plahvatas pudel!!!
Saime teada, et deodorantides on propaani, mis põleb.
Laura, Jonna, Helen, Nele, Karoliine, Egert, Ruth, Gedi
14.11.11
Roomab ja susiseb.
Me käisime terve klassiga aeroobikasaalis. Sinna tuli üks mees. Ta tutvustas meile roomajaid. Esimesena näitas ta sisalikku. Ta lubas tema saba katsuda. See sisalik elab Madagaskari saarel. Ta näitas meile ka veel nastikut. See nastik oli valget värvi. Kõige viimasena näitas ta meile madu, kes elab põllul. Kui ta oli meile kõik maod ära näidanud, siis rääkis kuidas ta oli esimese hammustuse mao käest saanud.
Laura
25.10.11
Soolaseened, pesukurikad ja suitsusaun – millest jutt?
Käisime klassiga vabaõhumuuseumis. Nägime igasuguseid talusid, asju ja tegime töid (näiteks tegime võid ja pesime pesu). Saime teada, et talu juurde kuuluvad hooned on saun, suveköök, sepikoda, ait, aedik ja rehemaja.
Oliver ja Kermo
Saime vabaõhumuuseumis veel teada, kuidas elati talus sügisel.
Vanasti olid peale talu veel ait, aedik, sepikoda, saun, rehemaja ning suveköök. Seal tehti palju tööd, näiteks pesti pesu. See käis nii, et oli puust pesukurikas ja sellega löödi pesu. See oli tavaliselt naiste töö. Siis oli meeste kord. Nad saagisid puid kahemehe saega, et teised saaksid süüa teha. Siis oli veel kõrts, kus mehed õlut jõid ja tegid nalja. Sepikojas tehti rauast asju. Neid oli väga vaja. Seal olid ka lapsed. Nemad pidid ka tööd tegema. Neil ei olnud elu nagu lill. Nemad ei saanud ju arvutiga mängida ja kommi ka ei saanud. Nad tegid peaaegu iga päev leiba. Hobused tegid ka tööd. Saunamaja vahedes oli aga sammal. Kootidega peksti nisu kõrsi. Sigadele ja muudele loomadele hakiti toit puruks hakkijaga. Jah, nii see oli. Sead sõid ju peaaegu kõike. Hobustele anti porgandit ka ja sead sõid tammetõrusid.
Karoliine
Rehemaja juures peksti vilja, siis viidi viljaterad veskisse ja tehti jahuks. Jahust tehti leiba. Sepikojas tehti ahjuroope ja hobuseraudu. Aedikus olid loomad. Suveköögis soolati seeni ja pandi kivi peale. Õunad peideti heina sisse. Talvel magas terve pere rehetoas. Ukse vahele topiti villa, et talvel külm ei oleks ja aknad olid ka väikesed. Vahepeal käisid mehed kõrtsis õlut joomas ja kodus tehti ka õlut. Pulle ja hobuseid kasvatasid mehed ja muid loomi kasvatasid naised. Vilja tuulati selle pärast, et kergemad kõrred ära lendaksid ja raskemad terad alles jääksid. Siis tehti kõrtest madratseid ja ülejäänutest sai loomadele põhk. Kui toitu polnud, siis tapeti siga ära ja liha söödi ära ja siis sai kõht täis. Laudas olid lehmad, kus neid hoiti ja hobused olid tallis ja hommikul viidi loomad karja rohtu sööma ja õhtul toodi loomad lauta tagasi.
Egert
Tulevikukool
Meie oleme umbes 9-aastased ja käime 3.a klassis Kiili Gümnaasiumis. See on suur H-tähe kujuline maja, mille ühes nurgas on meie klass. Kui aga juhtuks nii, et ühel hommikul ärkame üles ja avastame, et ühe öö asemel on mööda läinud 100 aastat... siis millisesse kooli me jalutaksime?
Õpilased sõidavad kooli oma väikese sõidukiga, kuhu mahub ainult 1 inimene. See sõiduk sõidab mööda maad ja lendab õhus, kui vaja. Kool on suur ümmargune klaasist maja. Uksest saab sisse ja välja nupule vajutamisel. Õpikuid, vihikuid, paberit ja pliiatseid pole. On ainult arvutid. Õpetajad on robotid. Koolis on vahetusjalatsiteks rulluisud, mille kiirust saab muuta. Õpilased õpivad ainult seda, mida tahavad ja mis neie meeldib. Koduseid ülesandeid ei anta.
Helen
Kool saja aasta pärast võiks olla suur ja uhke maja. Maja võiks olla välgu värvi. Kooli söökla võiks olla suur ja iga inimene, kes sööklasse sisse astub, selle inimese juurde tuleb tool, mis viib inimese laua juurde. Kooli klassiruum võiks olla tavaline, et lapsi mahuks piisavalt. Kooli õppeained võiksid olla keemia, matemaatika, eesti keel, inglise keel, geograafia, ajalugu, bioloogia ja loodus. Kooli katusel võiks olla puhkeruum. Iga koolilaps võiks koolist tasuta nutitelefoni saada. Koolis võiks olla igal õpilasel oma arvuti, mis kooli minejatele antakse. Vahetunnid võiksid kesta pool tundi ja tunnid võiksid kesta ka pool tundi. Koolis võiks olla eriline turvasüsteem.
Jon Silver
Kooli ümber lendavad ufod ja nad pommitavad alla komme. Kool näeb välja, nagu vana õuduste loss. Lossis kummitab. Õpilased ainult mängivad koolis ja teevad toredaid asju. Koolis kõik lendavad. Koolis antakse süüa hamburgerit. Maja küljes ripuvad ämblikuvõrgud. Ja välku lööb. Maas on suur hunnik kommi.
Nele
Saja aasta pärast on koolis 5 kuud suvepuhkust. Kooli minnakse helikopteriga. Inimeseõpetus võiks olla tervisemuuseumis. Kõikides tundides vaatame filmi. Kehalises kasvatuses võiks mängupüstolite sõda teha. Vahetunnid on pool tundi ja 5 minutit on õppimine. Klassis on ainult poisid. Robotlauad ja toolid. Kooli ümber kasvab suur troopiline aed ja seal on ka loomad. Koolis võiks olla puhkamistund.
Karmo
Saja aasta pärast käiakse koolis hobustega. Kool näeb välja nagu vana loss. Lapsed lähevad kell 3.00 öösel. Seal käivad ka kummitused. Esimene tund on lohe taltsutamine. Teine tund on hobuste jooks. Ja kolmas tund on keemia. Viimane tund on kehaline. See kool on veel ümmargune. Kõik koolikotid on ka ümmargused. Selline on siis Kiili kool.
Gedi
24.10.11
Suveuni!
Meie blogi ehk ajaveeb on lõpuks suveunest ärganud! Kas sa teadsid, et tegelikult on ka loomi, kes magavad suveund? Kõrbekilpkonnad kas kaevavad end liiva alla või peidavad kivide varju, et kuiv ja kuum aeg magades üle elada. Ja kui meie siilid magavad talveuinakut, siis Austraalia kõrbetes magavad sipelgasiilid suveuinakut.
19.4.11
2. a absurdiküsimuste viktoriin
- Miks on kapsal palju lehti?
- Miks kell tiksub?
- Mis on sinine ja roheline ja liigub ringiratast?
- Millel peab iga talv ja suvi jalgu vahetama?
- Miks on kass triibuline?
- Miks on ninasarvikul sarved?
- Miks lõvi möirgab?
- Miks on pinalis pliiatsid?
- Miks on kilpkonnal kilp?
- Kuidas mahub dinosaurus külmkappi?
- Kuidas mahub kuusk külmkappi?
- Miks on sipelgal öösel palav?
- Miks on lõvil kaela ümber lakk?
- Mis on lilla ja sõidab üles, alla?
Kui sa õiget vastust tõesti ei tea, saad siit selle üles otsida.
- Sest tal mõõka pole.
- Et olla lahe.
- Baklažaan, mis sõidab liftiga.
- Autol
- Võtad asjad seest välja ja paned dinosauruse külmkappi.
- Sest ta lõi end vastu puud.
- Sest tal on igav.
- Et see tühi ei oleks.
- Et välja näha nagu sebra.
- Maakera
- Lõikad oksad ära.
- Sest ta oli lehe all.
- Sest ta on isane!
- Sest tal on külm.
1.4.11
Mida nägin looduses
Pole tõsi, et toast välja minnes näeme ainult teid, maju, puid, põõsaid ja lumehangi. Tegelikult on õue peidetud terve maailm! Seda näevad vaid need, kes oskavad vaadata.
Nüüd aga... pane üks silm kinni (teisega ju loed) ja kujuta oma peas ette seda, mida meie õues nägime.
Nüüd aga... pane üks silm kinni (teisega ju loed) ja kujuta oma peas ette seda, mida meie õues nägime.
- Pilvedest on kujundatud mõõk. Lumehangest vaatas välja koletise pea. Krokodilli pea oli ka lumes. Jääpurikad meenutavad mulle okkaid. Aknatagune lumehang tundub mulle vaalana. (Karmo)
- Jää peal oli lammas ja see oli väike lammas. Puu oli inimese kuju moodi, sest sellel olid juuksed. Kivi oli kolmnurga moodi, sest selle peal oli kolmnurk. Lume peal oli lumememme pea. (Ergo)
- Õues olles näen raagus puudes V-tähte. See oli naljakas. Ilus väike valge pilv oli täpselt kilpkonna moodi ja see oli ka naljakas. (Helen)
- Ma nägin taevas pilve, mis oli tiigri kujuga. Ma nägin mäe peal silma moodi kuju. Ma nägin puud, mis oli Y-kujuga. Ma nägin kivi peal seene kuju. Ma nägin lume hunnikut, mis oli raketi kujuga. Ma nägin mäge , mis oli ufo laeva kujuga. (Egert)
- Ma näen, et puu oksad moodustavad ühe trolli näo. Ma näen üht pilve, mis moodustab kala. Ma näen, et üks pilv moodustab ühe draakoni. (Jonna)
- Mina nägin õues lumehange, mille peal oli täpp ja täpi all hiire pea. Hiirel polnud saba ega keha. Nägin ka pilvedes looma, kaamelit. Sellel kaamelil oli aga üks küür ja see kaamel oli väga naljakas. (Kermo)
- Ma nägin pilves poti kuju, millel oli üks sang. Potil oli vesi sees. Kui seda nägin, tuli mul söögiisu. Ma nägin puud, millel oli naljakas lumest müts. Meie naabri aial on lumest müür ees. Kui ma kooli lähen, ei lähe ma tavalist teed, vaid lähen nagu mööda tunnelit, sest lumehanged on nii suured. (Rasmus)
- Ma nägin kuusepuu all telki. Okstest telki. Telk oli tühi. Ma vaatan taevasse ja näen koera. Koer on taksi moodi, nagu minu koer Pixie. Ta on armas koer. See tekitas suve tundeid. (Gedi)
Subscribe to:
Posts (Atom)