Supermees on tore mees
seisab jalgupidi vees.
Kaelas kaunistuseks kukehari
käes tal igaks juhuks vihmavari.
Ise ta on spordisõber
kaasas kleit ja põhjapõder.
Kuhu jääb klassivend?
Oh linnulend, oh linnulend!
Näe, eemal paistab jooksurada,
kõigil on käes supipada.
Tõuseb kõikjalt tolmupuru,
kadunud on staadionimuru.
Nüüd selge värk,
süüdi on jällegi väravavaht -
see polegi tolm, vaid paberipraht.
Kõrva taga käigukang,
kotis varuks veepang.
Lõpuks kõlanud on stardipauk,
suur ja võimas nagu liivaauk.
Pooleks praksatas me aknalaud,
ukselt maha kukkus hobuseraud.
Kermo Kütsen
